Aastal 1996 sai soetatud esimene digitaalne sise-välis termomeeter, millel pika juhtme otsas olev andur tundus ideaalselt sobivat veetemperatuuri mõõtmiseks. Vaja vaid piisavalt sügavasse jalutada, juhtme ots vette visata ja vaadata mis näitab. Et alles hiljuti sai ujumist praktiseerima hakatud, oli huvitav ka pidada statistikat oma uudsete saavutuste üle. Algselt ainult veetemperatuuride, kohtade ja osalejate suhtes, hiljem aga ka natuke rohkem ilmastikku puudutavat infot.
Aastate jooksul on sarnaseid mõõteriistu vahetunud hulgi, kuna nendel sagedasest kokku-lahti kerimisest ei pea juhtmed vastu. Samuti on mugavamad kaasas kanda gabariitidelt väiksemad seadmed.
Juba pikemat aega sai mõeldud, et ütlemata tore oleks selline käekell, millel sisse ehitatud termomeeter ja samas ka piisav veekindlus. Seda selleks, et ei peaks väärtuslikku ujumise aega kulutama mõõtmise tarbeks, milleks tuli tihti sadakond meetrit vees jalutada ja muidugi ka tagasi kaldale, et mõõteriist ära viia ja alles siis ujuma minna.
Aasta 2007 suveks tundus, et paremat varianti ei leia, kui freedivingu (vabasukeldumine?) tarvis loodud variandid. Ostetud sai omasuguste hulgast odavaim, soomlaste Suunto D3. Lisaks veetemperatuuri mõõtmisele siis automaatselt salvestab ka need mällu, et ei pea isegi enam ujumise kõrvalt näitusid jälgima, need saab ka hiljem kätte. Kuna tegu on sukeldumise jaoks mõeldud seadmega, siis mällu salvestuseks tuleb piisavalt sügaval vee all ära käia. Et aga seade näitab ka vee sügavust, siis muutis see sellisegi tegevuse hoopis huvitavamaks ja põnevamaks. Võib ehk öelda et isegi uus hobi on tekkinud.
Kesktalvistes tingimustes muidugi tuleb tagasi pöörduda juhtme otsas oleva anduri poole, kuna kitsas ja ahistavas jääaugus nii kaua passida ei taha ja sukelduda pole ka kuhugi. Aga kuni vähegi ruumi ujuda on, saab ikkagi hakkama küll sest 5...10 minutise ujumise järel oli näit juba täiesti võrreldav eelnevalt vette jäetud alternatiivsete mõõteriistadega, mida sai võrdluseks mõni kord kasutatud.
Aastast 2001 sai kogutud andmed ka internetti üles pandud, vähendamaks sõprade-tuttavate poolt laviinides kaela sadavaid korduvaid küsimusi stiilis "kuidas oli".